Elamusi jagab: Kärt Tomp
Kui Elamusstuudios on igapäevaste tegevuste hulgas lõunatamine, siis selle alla kuulub ka kaneelirull ja mõnus kohv. Miks? Sest kaneelisaiad on mu lemmikud juba lapsepõlvest saati ja aeg on näidanud, et mitte ainult minu, vaid ka teiste tiimiliikmete. Või kas just lemmik, aga oma põhilausega “tahaks kaneelirulli” olen suutnud ümber lausestada “tahame kaneelirulli” vormi.
Seega jõudsime järeldusele, et karantiinis olles on kõigil kindlasti piisavalt palju aega, et kaneelirulle ise küpsetada. Mõeldud, tehtud! Nii alustasimegi oma traditsonilist reedest kokandustundi kaneelirullide valmistamisega. Kuna mina hoidsin kogu ettevalmistus- ja tegevusprotsessi aktiivsena, siis kerge ärevustunne oli ikka sees. Lisaks tekkis tunne, et tiimijuhi ametikoht ei ole praegu mitte promotsiooni valdkonnas, vaid küpsetamise tunnis – äge, sest töömaastikul pole kaua olla saanud ja ohjad enda kätte võtta oli kuidagi väga nauditav. Eriti, kui tegemist on kaneelirullide meisterdamisega, milles ma olen teiste sõnul tipptegija!
Argipäeva lõpetuseks korraldatud saiapidu möödus nii meeleolukalt ja põnevalt! Kui tavaliselt lisan koostisosad tunde järgi, siis mõistsin, et seekord seda teedpidi minna ei saa. Seega valisime välja retsepti (leiad siit), mis tundus pealtnäha lihtne ja mis kõige olulisem – piltide järgi oi kui isuäratav…
...aga kas see oli ikka nii lihtne? Eks see oleneb, kuidas keegi koostisosi mõõdab ja kuidas ahi töötab! Üldkokkuvõttes sai igaüks kaneelirullide valmistamisega hakkama – mõnel tulid need lihtsalt pehmemad ja kohevamad, teisel aga natuke õhukesemad ja tagasihoidlikumad. Küll aga olid kõigi kaneelirullid IMEmaitsvad ja pean tõdema, et ma ei ole varem nii magusaid saiakesi valmistanud. Tõeliselt omamooodi ja kaneeline retsept!
Kui me kõik eeldasime, et saiakeste valmistamine võib kokku võtta maksimaalselt kaks tundi (arvestades nii ettevalmistust, küpsetamist kui ka lõpptulemust), siis nii ikka päris ei läinud. Lõpuks veetis igaüks oma koduköögis neli tundi. Jah, mõtled küll, et kaneelirullide valmistamine on lihtne töö, aga kui teha seda veebi vahendusel koos nelja inimesega, siis igaühel võtab lõpptulemuse viimistlemine erinevalt aega.
Sel ajal, kui kõigi kaneelirullid hakkasid oma kuju võtma ja ahjus valmisid, mängisime veebi vahendusel erinevaid mänge ja veetsime kvaliteetaega. Tunnen, et õppisin isiklikult sellest õhtust nii mõndagi. Esiteks seda, et karantiinis olles peab regulaarselt hoidma ühendust oma inimestega, olgu nendeks töökaaslased, pereliikmed või sõbrad. Miks? Ikka selleks, et end kuidagimoodi sama särava ja aktiivsena hoida, kui me kõik olime enne karantiini. Mäletate ju seda õnnelikku tunnet, kui veetsite perekeskis aega või käisite piiranguteta tööl. Vaatamata näiliselt muserdavale olukorrale, peab seda sama tunnet või veel positiivsemat meelt hoidma ka kodukontoris.
Lõpetuseks toon välja tõsiasja, et igaüks meist ajas kaneelirulli isu peale ka oma lähedastele – seetõttu juhtuski nii, et järgmisel päeval oli terve sotsiaalmeedia kaneelirullide pilte täis! Loodame, et motiveerime ka teisi oma kokandustundidega ette võtma midagi uudset ning veetma aega oma töökaaslaste ning pereliikmetega olenemata kohast ja olukorrast. Hetkel on selleks parim viis sotsiaalmeedia ja miks mitte seda olukorda enda kasuks pöörata – avad arvuti ja vajamineva brauseri ning teiselpool vaatabki otsa inimene, kes toob naeratuse su suule!