Elamusi jagab: Mihkel Lubi
Et kõik ausalt ära rääkida, siis on tegu pika traditsiooniga perekondliku üritusega. Oleme juba üle 30 aasta igal munadepühal perekonna ringis kokku tulnud, et maha pidada munade värvimise võistlus. Algselt lastele mõeldud üritusel osalevad nüüd kõik perekonnaliikmed olenemata vanusest ning osalejate hulk on kasvanud kahekordseks, sest peale on sirgunud uus põlvkond noori osalejaid. Ajalooliselt on osavõtjaid olnud vahemikus 10 kuni 30 (on olnud külalisvõistlejaid, osaletud Skype teel, oma võistlustöid saadetud kulleriga jne). Igal aastal on üritusel olnud ka oma teema, mis tuleb ühise mõttetalgu tulemina. 2020 teemaks sai presidendi vastuvõtust inspireeritud “Igal linnul oma pesa”. Ei tea, kas President oli prohvet või meie tunnetasime tulevaid hoovuseid, kuid vaadates isolatsioonisituatsiooni, tabas see pealkiri märki väga mitmel tasandil.
Veel paar nädalat tagasi hellitasime lootust, et ehk saame siiski füüsiliselt kokku tulla, aga nädal enne suurt reedet tuli teha otsus, et see ei ole siiski mõistlik. Seega tuli välja mõelda, kuidas virtuaalsel teel sellele traditsioonisele üritusele hoog sisse puhuda.
Lähenesin sellele väljakutsele meie valdkonna tavamudelit lahti harutades – koostasin endale briifi ja rääkisin läbi kaaskorraldajatega, et mis on need elemendid, mis annavad sellele üritusele oma näo. Jõudsime järgmiste punktideni:
kogunemine ja suhtlemine sugulastega;
munamaalimise võistlus;
oma tööde esitlus;
munakoksimise turniir;
tööde hindamine;
auhindamine;
ühine söömine.
See viis meid tõdemuseni, et virtuaalüritust korraldades oleksid need elemendid või päevakorrapunktid ju tegelikult päris sarnased. Loomulikult jääksid ära mõned füüsilist kontakti eeldavad tegevused (munade koksimine ja ühise laua taga söömine), kuid kõigele on võimalik leida virtuaalne vaste.
Kuna küsimus “miks see üritus ellu kutsuda?” ei vajanud vastamist, siis järgnes valiku ja otsustuse koht – mis platvormi kasutada ja kus oleks kõige parem planeeritud tegevusi ellu viia? Kindlasti oleks eelistatud versioon üks ühine keskkond, kus saaks kõike soovitut rakendada, kuid hetkel katsetatutest (Zoom, Wherby, Skype, Microsoft Teams, Adobe Connect, Virtway, Google Hangouts) ei võimaldanud täit funktsionaalsust neist ükski. Kõigil platvormidel oli suhtlusvõimalus(video ja audiokõne) olemas ja paljudes sai teha ka hääletust ning jätta kommentaare, kuid kui minna detailse tegevuseni, siis täit funktsionaalsust ei pakkunud ükski. Kirjeldan mõningaid kitsaskohti:
lihtne liitumine (et ei peaks midagi alla laadima või oleks juba piisavalt levinud platvorm, mis paljudel kasutusel ja teatav harjumus tekkinud);
võimalus kasutada erinevaid operatsioonisüsteeme ja tehnilisi vahendeid (arvuti, telefon, tahvelarvuti);
võimalus hääletada kuni 30 erineva võistlustöö poolt;
võimalus jagada fotosid;
võimalus edastada sõnumeid või vajadusel teha privaatvestlusi;
võimalus korraldada viktoriin (see oli munakoksimisturniiri alternatiivlahendus)
kui videokõne oli nn tegevuskoha põhine, siis hääletus ja viktoriin peaksid olema individuaalsed - kuidas seda võimaldada?
Kuna selle ürituse korraldamine andis mulle võimaluse teha virtuaalseid inimkatseid (lai osalejate vanusespekter, osalemine eri linnadest ja riikidest, väga kõikuv tehniliste oskuste pagas, traditsioonidele tuginev content), siis sai otsustatud järgmist:
Videokõneks kasutasime Zoom’i (paljudele tuttav, üsnagi stabiilselt toimiv, mitmete lisavõimalustega).
Meeleolupiltide jagamiseks lõin Google Photos keskkonda jagatava kausta.
Võistlustööde üles laadimiseks kasutasin Dropbox File Request keskkonda (võimaldab pilte laadida üles nii, et teiste töid/faile laadija ei näe).
Võistlustööde hindamine oli kaheetapiline. Esimeses etapis oli kõikide võistlustööde hulgast võimalik valida viis oma lemmikut ilma neid pingeritta panemata. Sellest voorust pääses nn superhääletusse kolm parimat, kelle hulgast tuli valida oma lemmik. Kahjuks ühes keskkonnas seda teha ei saanud, kuna reaalajas hääletamise võimalust pakkuv www.mentimeter.com ei võimaldanud 30 töö valikut ning Google Forms ei pakkunud graafiliselt jälgitavat live tüüpi hääletust.
Viktoriin sai tehtud www.mentimeter.com keskkonnas Quiz formaadis.
Selleks, et kõikidesse nendesse keskkondadesse oleks lihtsam sisenda, siis kasutasin QR-koode, mille saiigaüks ekraanilt telefoniga skännida ja mis viis hõlpsamini hääletuste, viktoriinide ja fotojagamisteni.
Et kogu infot osalejateni viia ja pidevalt ekraanil näidata, siis kasutasin moderaatorina Keynote presentatsioonitarkvara ning koostasin kõikide päevakorrapunktide kohta eraldi slaidi.
Kutsed, instruktsioonid, tänusõnad ning üldine kommunikatsioon toimus e-posti kaudu.
Jutt läks nüüd pikaks ja tehniliseks – on aeg sisse tuua ka veidi statistikat, et asi liiga kuivaks ei kisuks. IMO 2020 kaasas:
2 riiki;
5 linna;
9 erinevat ülekandepunkti ja 33 osalejat;
25 võistlustööd;
Live ülekanne kestis 12.00-16.00 ehk neli tundi.
Läbiviimise seisukohast võib öelda, et tööd ei olnud rohkem ega vähem kui traditsioonilise ürituse läbiviimise puhul. Tavapärase ürituskoha ettevalmistuse asemel tuli luua virtuaalne keskkond ning tagada ligipääsud ja seadistused erinevatel platvormidel. Läbiviimine võtab ikkagi sama aja ja osalejatel on endiselt komme esitada oma tööd võistluse viimastel sekunditel (tõe huvides siiski peab kommenteerima, et virtuaalse ürituse etiketti järgides sai lühendatud mõningaid programmielementide kestvusi).
Mõned selged õppetunnid, mis eduka ürituse korraldamise puhul on väga olulisel kohal:
Tehnilisi küsimusi tekib vähemalt 10% külastajatest – nad kas vajavad abi või aega, et saada kõik toimima. Lisaks võib virtuaalühenduste puhul ette tulla olukordi, kui ürituse jooksul juhtub nende seadmete või ühendusega midagi ning nad tuleb uuesti üritusega liita. Selleks oleks hea omada eraldi tehnilist tuge või isikut, kes selliseid olukordi jooksvalt lahendab.
Moderaatori või päevajuhi roll on ülimalt oluline, et juhendada ja selgitada tegevust, samuti hoidmaks üleval pidevat suhtlust ja kaasatust.
Viktoriinid ja hääletused on tulnud, et jääda nii virtuaalsetele kui tavaüritustele. Nad kaasavad, õpetavad ja on igati kvaliteetse sisuga täidetud meelelahutus - võistlusmomenti unustamata!
Mõned inimesed on aktiivsemad ja osalevad rohkemates tegevustes, teised aga passiivsemad (väga sarnane tavaüritusele, kuid statistikat on võimalik siiski virtuaalürituse puhul saada hiljem palju detailsemat).
Ahjaa! Tulemustest ka: võidutöö autor oli seekord Pärnust. Võidtutöö kandis nime “Moepesa”. Viktoriini võit läks agaKesk-Eestisse. Võitjatele saatsime auhinnad koju kätte, kasutades selleks Facebooki sõprade abi (Pärnu võitja sai oma auhinna kätte juba järgmisel päeval).
Üritusejärgselt saatsime välja ka tagasisideküsitluse Google Forms keskkonnas. Kõik pidasid virtuaalüritust väga põnevaks ja kaasaegseks lahenduseks ning kellelgi ei olnud igav, kuid valdav enamus eelistaks tagasiside põhjal üritust siiski reaalmaailmas pidada.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et virtuaalsus on uus reaalsus, mis võimaldab paljusid traditsioonilisi asju teha uudsel ja kaasaval moel, kuid inimeste vajadus kokku saamiste järgi ei kao siiski kuhugi.
Kindlasti katsetame edasi ning püüame need isiklikud kogemused tuua ka oma töistesse tegemistesse. Oleme iseenda katsejänesed ja kanname julgelt rinnas märki “tested on humans”
Comments